Kas te teate, kuidas eristada ema vallalisest naisest? Kui keegi hakkab tema läheduses oksendama, siis vallaline hüppab eest ära, ema aga paneb mõlemad käed alla, et diivan ei määrduks. See kõlab kohutavalt, aga nii see päriselt on. Eriti siis, kui sul on kodus just uue kanga saanud retrodiivan või hele naturaalvillast vaip, mis üldse ei tahaks endal näha väljaoksendatavat mustikakisselli või midagi muud sama isuäratavat.

Ma ei ole veel Tartu Ülikooli arstiteaduskonnast uurinud, aga olen üsnagi veendunud, et VÕTA programmi järgi (varasemate õpingute ja töö­kogemuse arvestamine) saab iga paljulapselise pere ema automaatselt perearstipaberid.

See traditsiooniline Eesti üheksakuune sügise-talve-kevade haigusteperiood on ikka täiesti kohutav. Eriti hulluks teeb meie pere puhul asja see, et lapsed käivad kolmes eri asutuses: lastehoius, lasteaias ja koolis, mistõttu võivad nad muretult kokku koguda kombo linna väärtuslikumatest haigustest.

Kui ma seda lugu kirjutan, on meie kodus lapsed järjest haiged olnud enam kui kuu aega. Tavaliselt kaksikud alustavad ning saavad mõne aja pärast juba enam-vähem terveks. Siis toob õde lasteaiast koju mingi uue ja huvitava viiruse, misjärel nakatuvad kõik vennad ja halvematel kordadel on tõve külge saanud ka nii ema ja isa kui ka kõik vanavanemad.

Muidugi võib ju öelda, et oma viga, et sa väikesed lapsed lasteaeda viid. Kui ma niikuinii vanemaid lapsi põetan, siis sama hästi võiks ka nooremaid kodus hoida. Mul on aga selline halb harjumus, et lisaks põetaja tänuväärsele ametile tahaks nagu vahel ka erialast tööd teha.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Anne & Stiil