Ma võin ju mõelda, et just kuri saatus on see, mis kõik Kristjanid minu vastu paiskab, aga tõde on ilmselt kuskil seal, et mõnik­ümmend aastat tagasi oli Kristjan kõige populaarsem poiss­lapse nimi ning just seetõttu on nende kontsentratsioon ükskõik missuguse eesti neiu ümber keskmisest suurem.

Ülikooliajal võttis minuga ühendust üks Kristjan, kes väitis, et ma olen täpselt Jennifer Anistoni moodi. Sel ajal oli “Sõbrad” ülipopulaarne telesari ning kes ei võtaks seda meelitusena? Ta kutsus mu tudengibändide konkurssi kuulama. Veidi pärast esimest laulu leidsin end keset publikut, seismas vastastikku selle Kristjaniga, kes lihtsalt karjus. Olukord nägi välja selline, et kui abielupaarist üks jäi väidetavalt lastega koju ja teine läks tööle, siis nüüd kohtusid nad hoopis kontserdil, kummalgi käevangus vale kaaslane. Olin nii hämmingus, et ei osanud midagi kosta. Ilmselgelt ei sattunud ma tulevikus enam selle Kristjaniga kokku.

Mõni aeg hiljem sain tuttavaks teise Kristjaniga. Lühikese tutvuse järel teatas ta, et on tuntud hullumagnet. Koju jõudes uurisin internetist meie ühiste sõprade kohta. Esimesena pakkus näoraamat välja tuttava Liina. Tõesti, see Liina on veidi hull, isegi minu arvates. Võtsin talle kõne ja ütlesin, et noh, Liinuška, räägime Kristjanist. Liina vastas kohe, et tee, mis sa teed, aga hoia temast kaugemale.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Anne & Stiil