“Oi, sa näed kohutav välja, kas sa oled haige?”

“Ei, ma pole lihtsalt paar ööd magada saanud,” vastan.

“Kas sa piparmünditeed oled proovinud? Aga tuba õhutada? Tead ikka, et enne magamist ei tohi paar tundi arvutit ega telefoni kasutada?” LOOMULIKULT! Loomulikult olen viimased kümme aastat olnud ülikorraliku unerežiimiga inimene: päeval liikumine värskes õhus, alati samal kellaajal voodisse, päeva teises pooles ei mingit kofeiini, õhtul ei mingit sellist sööki, mida keha peaks pööraselt lammutama hakkama – ega ka sellist, mis ärataks keset ööd näljatundest –, imikut ega rahutut kodulooma pole ka, magamistuba on vaikne, jahe ning pime ja nii edasi ja nii edasi. Aga mida pole, on rahulik uni.

Dr Tuuliki Hion Hea Une Keskusest ütleb, et kroonilist unetust esineb kuni 10% inimestest ning naisi ohustab see rohkem – alatest 30. eluaastatest hakkab neil unetust ilmnema poolteist korda rohkem kui meestel. Unetust esineb palju koos mitmesuguste psüühiliste või kehaliste häiretega, mis võivad olla ka unetuse algpõhjuseks.

“Inimene tahab päeval kõik asjad väga hästi teha ja öösel selle tarvis hästi magada. Kui mingil põhjusel peaks uneprobleem tekkima või uneaeg vähenema, siis hakkab ta kergemini oma unetuse pärast muretsema – ja end nii veelgi enam ärkvel hoidma,” tõdeb dr Hion.

Kui unetus kestab pikemat aega, siis võib see jääda püsima iseseisva seisundina – algpõhjused kaotavad tähtsuse. Sel juhul saab abi hoopis unekeskuse psühhoterapeudilt. “Ravimid võivad olla selleks, et kõige suuremast väsimusest lahti saada, aga eriti pikka aega püsinud unetuse korral on hästi oluline psühhoteraapia.”

Visiit unearstile

Kui internetist on KÕIK unesoovitused läbi loetud ja järele proovitud, pöördun unearsti poole.

Unetu abistamine unekeskuses algab sellest, et vaadatakse üle kõikvõimalikud psüühika ja kehalise tervisega seotud põhjused, mis unetust esile kutsuda võiksid: näiteks valud, kopsuhaigused, depressioon, ärevus. Patsient saab vajaliku ravi ja kõik vaadatakse uuesti üle.

Keskuses uuritakse ka unetust, sagedast ärkamist, uinumisraskusi või päevast väsimust põhjustavaid hingamishäireid: salvestatakse öine hingamine ja uuritakse selle rolli kehvas unes. Kehalistest haigustest rikuvad und krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ja astma. Vaimse tervise poolel kasutatakse unetuse ravis kognitiiv-käitumusliku teraapia võtteid. Inimene käib terapeudi juures justkui treeningul ja õpib teatud oskusi, käitumisviise, mida saab hiljem iseseisvalt kasutada. Unearst koostab treeninguplaani, patsient peab unepäevikut, proovib minna alati samal ajal magama ja samal ajal tõusta. Osa kasutab une jälgimiseks ka äppe, nagu Sleep Cycle, või aktiivsusmonitori.

Selle põhjal, kui palju patsient magada suudab, tehakse talle režiim, kus esialgu hoopis piirataksevoodis olemise aega! Hion selgitab: “Selle ajutise tehnika kasutamisel võib päevane väsimus esialgu suureneda, aga hiljem hakkab uni paranema.”

Kui uni hakkab paranema, pikendatakse ka voodis olemise aega. Kui inimene kasutab unerohtu, teeb unearst skeemi, kuidas annuseid valutult vähendada kuni tarvitamise lõpetamiseni.

Unega seotud häirete alla kuuluvad näiteks uneapnoe, rahutud jalad ja unes käimine.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Anne & Stiil